Narva Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Amet

CARL FRIEDRICH TENNER - 210

 Esimesena Venemaal rajas triangulatsioonivõrgu Peterburi ja Narva vahel 1809-1810.a. tol ajal 26-aastane C.F. Tenner. Carl Friedrich Tenner (vene kirjanduses Karl Ivanovitš) sündis 22.juulil (2.aug.) 1783.a. Narva lähedal Auvere mõisa valitseja pojana (vt.ka Vassiljev.L. Ecsti Loodus, 1983.lk.509.512). Varsti kolisid Tenneri vanemad Tartumaale Saare mõisa. kus isa asus tööle mõisavalitsejana. Kui Carl oli 10 aastane, tulid mõisa maamõõtjad, kes õpetasid talle mõõdistamist ja joonestamist. Poisi joonised äratasid mõisat külastanud krahv G.v. Mannteuffeli tähelepanu. Ta võttis Carli enda juurdc Rõngu mõisasse, kus poiss õppis koos mõisniku lastega matemaatikat, geograafiat ja teisi aineid. Mannteuffeli juures tegigi Tenner oma esimese kartograafilise töö - Siberi kaardi Mannteuffeli uurimuse jnoks.

1802.a. võeti Tenner sõjaväeteenistusse kortermeistri valitsusse. Seal õppis ta geomeetriat ja plaanide joonesiamist ning alusias ka astronoomia õpinguid akadeemik F. Schuberti juures. 1805.a. määrati Tenner vürst J. Golovkini saalkonna koosseisu, kes siirdus diplomaatilise missiooniga Hiinasse. Tenneri ülesandeks oli teekonna marsruudi mõõdistamine. Tagasiteel Hiinast teostas Tenner Vene-Hiina piiril kindlustatud piirivööndi silmamõõdulist mõõdistamist ja kirjeldamist.

1808.a. määrati Tenner tööle Kaartide Depoosse, kus ta töötas läbi Hiina ekspeditsiooni mäterjalid ja koostas nende põhjal atlase.

1809.a. sügisel tehti Tennerile koos mõnede teiste geodeetidega ülesandeks  rajada Peterburi lähistel triangulatsioon piki Soome lahe lõunakallast kuni Narvani. 1810-1811.a. jätkati triangulatsiooni Tallinna ja Tartuni, kuid alanud sõja .tõttu jäid tööd pooleli. Juba esimesed Tenneri tööd triangulatsiooni alal paistsid silma täpsuse poolest.

Tenner osales ka 1812.a sõjas, kus ta pälvis vapruse eest kuldmõõga. Peale sõja lõppu pühendus ta täielikult geodeetilistele töödele.

Aastail   1815-1822   rajas   Tenner   Vilniuse kubermangu triangulatsioonivõrgu. Selle töö käigus võttis ta baasi mõõtmisel 10 sülla pikkuse keti asemele kasutusele prantslaste baasimõõtmise seadme, mida ta täiustas ja saavutas täpsuse 1:300 000. Tenner pööras suurt tähelepanu  triangulatsiooni tsentrite kindlustamisele. Tema tööde täpsus oli nii suur, et neid andmeid kasutati isegi peale  1910. aastat uute triangulatsioonisüsteemide rajamisel.

Tenneri suureks teeneks oli ka see, et ta esimesena teostas triangulatsiooni jaotamise täpsusklasside lõikes.

1822.a. algasid Tenneri juhtimisel triangulatsioonitööd Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangudes. 1833-1843 Volõõnia, Podoolia ja Kiievi kubermangudes.

1828.a. võttis Tenner horisontaalnurkade mõõtmisel kasutusele W. Struve poolt väljatöötatud ringvõtete meetodi.

1845.a. tegi ta triangulatsioonitöid Poolas ning sidus selle triangulatsiooni Preisi omaga.

Üheks suuremaks Tenneri tööks oli trigonomeetriline nivelleerimine (ca 2000 km) Balti merest Musta mereni. mida tollal veel vähe kasutati.

Erilist tähelepanu väärivad Tenneri tööd Maa kuju ja suuruse määramise alal.

Meridiaani kraadimõõtmise idee rakendamisest Venemaal olid huvitatud nii C. Tenner kui ka Tartu Ülikooli professor W. Struve. Nende koostöö algas vastava  kokkuleppe sõlmimisega 1828a.. Oma varasemate tööde ajal nägi Tenner, et on võimalik pikendada Vilniuse  kubermangus tehtud 1 kl. triangulatsioonivõrku,   mis   viis   ta   mõttele kraadimõõtmisest. 1826.a. alustas ta kraadimõõtmise jaoks astronoomilisi vaatlusi Lätimaal. Samal ajal tegi analoogilist tööd Liivimaal W. Struve. 1828.a. ühendati need kraadimõõtmised.

1844,a. kinnitati projekt Läti-Liivi kraadimõõtmise jätkamisest   kuni   Doonau   suudmeni,   kasutades  Bessaraabias tehtud töid. See projekt viidi ellu 1850 aastaks. Mõõdetud meridiaani kaar koos Lati-Liivi. Soome. Rootsi ja Norra kraadimõõtmistega moodustas Skandinaavia meridiaani kaare. See oli tol ajal oma mõõtmetelt suurim kraadimõõtmine maailmas, mis hõlmas piki meridiaani 25°20" (70°40'-45°20' põhja laiust) kogupikkusega 2880 km. Sellest tööst tegi Tenner kaare lõunaosa mõõtmise 11°10' ulatuses Doonau ja Daugava (Dvina) vahel ning Struve veidi vähem - 9⁰38' ulatuses. Ülejäänu tegid Rootsi ja Norra geodeedid

Tenner juurutas geodeesias palju uusi põhimõtteid:

viis sisse triangulatsiooni jaotamise klassidesse ja rakendas mõõtmisprintsiipi üleminekust üldiselt üksikule. Selle printsiibi, millel põhinevad kõik nüüdisaegscd mõõdistamised, tõi Tenner sisse juba oma esimestes triangulatsioonitöödes Vilniuse kubermangus, pannes seega aluse nüüdisaegsele geodeesiale. C. Tenner suri 16. detsembril 1859.a. kindrali auastmes (Varssavis).

O. Ambur  "Geodeet" 1993 nr 4

Ferdinand Kaba (Kabanov)

Ferdinand Kabanov sündis 04. mail 1892.a. põllutööliste (isa Andres ja ema Pauline) perekonnas Virumaal, Kannuka külas, mis asus praeguse Sillamäe linna territooriumil. Käesoleval ajal on tema sünnitalu maadel linnakodanike garaažid. Ta abiellus 1919.a. Tatjana Leontjeva`ga ja peres oli neil üks laps – poeg Oleg. Hariduse omandas ta Narvas. Maamõõdu kooli lõpetas 1914.a. Pihkvas. Sõjakooli lõpetas Peterburis ja oli reservkapten. Pärast Maamõõdu kooli lõpetamist teenis Pihkva maakorralduse komisjonis maamõõtjana. Tal oli ka geodeedi haridus ja selles valdkonnas oli ta hinnatud töömees. Pärast Vabadussõda teenis ta Põllutööministeeriumis ja pärast seda alates 1922.a.asus Narva linnavalitsuse teenistusse, kus töötas maamõõtjana. Ta oli vannutatud maamõõtja Narvas. Ferdinand Kabanov võttis osa Maailmasõjast ja Eesti Vabadussõjast Narva rindel. Teda autasustati kõrgete autasudega - Maailmasõja Püha Vladimiri 4., Püha Anna 3. ja Stanislavi 3. järgu aumärgi mõõkadega ning Püha Anna 4. järgu aumärgiga vahvuse eest. Veel oli ta autasustatud Kotka Risti 5.klassi, Eesti Punase Risti 5.klassi, tuletõrje kuldmedali, Valgeristi 3.klassi ja Allveelaevastiku sihtkapitali 2.järgu teenetemärkidega. Ta oli aktiivne Vabadussõja veteran.. Ta töötas ka vägede ülemjuhataja Johannes Laidoneri lähikonnas (minu vanaisa jutu järgi adjutandina).

 Sportimist alustas 1908. aastal. Ta harrastas jalgpalli ja laskesporti, oli kaastegev lasketiiru, garnisoni ja linna spordiväljaku rajamisel Narvas. Samuti ka Virumaa Spordiliidu juhatuse liige ja Narva klubis „Võitleja" spordiosakonna Jalgpalli-ja Raskejõustiku Klubi esimees.Võttis osa seltskondlikust tegevusest Narvas. Oli tagavaraväe ohvitseride kesksektsiooni juhatuse liige ja 1. jalaväe rügemendi tagavaraväe ohvitseride sektsiooni juhatuse abiesimees, Eesti geodeetilise komitee liige, Narva malevkonna pealik, Narva malevkonna juhatuse- ja Narva maleva ohv. aukohtu liige; kuulus  O.-ü. „Narva Kirjastus-Ühisuse" juhatusse ja liikmena tegev paljudes organisatsioonides kohapeal. Pärast Vabadussõda toimus massiline nimede eestistamine ja Ferdinand võttis endale perekonnanimeks Kaba ( mis on ka sümboolne - tähistab eesti keeles vintpüssi tagumist osa ). Ferdinand Kaba (Kabanov) vahistati 7.augustil 1940.a. Tallinnas süüdistatuna tegevuse eest Kaitseliidus ( ta oli  Narva Kaitseliidu ülem ja tegev üleriigilises Kaitseliidu struktuuris ). Süüdistuses Vabadussõja aegset tegevust ei mainita, kaitseliidust piisas.

Ferdinad Kaba hukati  nõukogude võimu poolt 27. mail 1941a.  kõrgema tribunali otsusega Moskvas. Poeg Oleg ( Ferdinandi abikaasa oli vene rahvusest ) viidi Venemaale, vahistati 1943 a. Kirovi oblastis ja hukati 9. veebruaril 1944.a. Süüdistust ei tea, ta oli ratsaväe ohvitser ja lõpetanud ohvitseride kooli. Olegi abikaasa ja poeg Igor küüditati . Igoril õnnestus salaja tulla tagasi Eestisse. Ta läks Tallinnasse kooli ja koolipingist viidi  ta tagasi Venemaale ning võeti allkiri, et ta ei ole eestlane. Hiljem elas ta Moldaavias, kus ka suri.

  Geodeedite fotod 30. aa   1.TeenistuskiriRiigiarhivist  2.TeenistuskiriRiigiarhivist  3.TeenistuskiriRiigiarhivist  Narvaplaan1927

  < tagasi