II osa.  Maa-alade  planeerimine

 2. ptk.  Mõisted  ja  üldsätted.  Üldplaneering.

2.1  Üldplaneering ja planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi  või linna osa  kohta.

2.2  Üldplaneering on linnale kohustuslik.

2.3  Üldplaneeringu ülesanded on:

1)  territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;

2)  kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning sidumine territoriaal-majandusliku arenguga;

3)  maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;

4)  väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks  vajalike tingimuste kehtestamine ning kasutamistingimuste määratlemine;

5)  maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine;

6)  territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle  osa kasutamise juhtfunktsiooni;

2

7)  põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;

8)  põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha  määramine;

9)  puhke- ja virgestusalade määramine;

10)  ranna ja kalda  ulatuse täpsustamine;

11)  muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või  põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või  põhimääruste täpsustamiseks;

12)  vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;

13)  riigikaitseliste maa-alade määramine;

14)  vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.

2.4  Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele hajaasustuses.

2.5 Üldplaneeringus sätestatakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

3.ptk.  Detailplaneering.

3.1  Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja  mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

3.2  Detailplaneeringuga määratakse;

1)  planeeritava ala kruntideks jaotamine;

2)  krundi ehitusõigus;

3)  tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted;

4)  haljastus ja heakorrastus;

5)  ehitistevahelised kujad (kuja on ehitise lubatud väikseim vahekaugus);

6)  tehnovõrkude- ja rajatiste paigutus;

7)  keskkonnakaitse abinõud;

8)  maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt

kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391) ja teistele seadustele ja nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuse teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamine;

9)  vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks;

10)  olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele;

11)  servituutide vajadus;

12)  riigikaitselised maa-alad;

13)  muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused.

3.3  Ajalooliselt väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuuriga, linna arengu erinevatel etappidel kujunenud arhitektuuriliste ansamblitega  ning tehnovõrkudega varustatud piirkondades, mille kohta kehtiv detailplaneering puudub,võib linnavalitsus kehtestada detailplaneeringu käesolevas punktis sätestatust väiksemas mahus tingimusel, et see ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga.

3

3.4  Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.

3.5  Krundi ehitusõigus sisaldab:

1)  krundi kasutamise sihtotstarvet;

2)  lubatud ehitiste arvu krundil;

3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda;

4)  ehitiste lubatud kõrgust.

3.6  Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

3.7  Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.

3.8  Kohalik omavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate  jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering arusaadavamaks avalikustamises ja otsustamises osalejatele.

3.9  Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel.

3.10  Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on linnavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise dokumentide vormistamisega kaasnevad kulutused.

3.11 Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi  ja norme.

4.ptk.  Planeeringute  koostamine  ja  avalikkuse  osalemine  selles.

4.1 Üldplaneeringute koostamist korraldab linnavalitsus Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti (edaspidi arhitektuuriamet) kaudu ning seda koordineerivad maavalitsus  ja keskkonnaministeerium.

4.2  Üldplaneeringu lähteülesande koostab arhitektuuriamet , kooskõlastab  linnaehitusnõukogu ja kinnitab Narva linnavolikogu.

4.3  Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja maht.

4.4  Detailplaneeringu koostamist korraldab arhitektuuriamet.

4.5  Detailplaneeringu lähteülesande koostab arhitektuuriamet   Narva linnaehitusnõukogu ettepanekute alusel, kooskõlastab linnavalitsus ja kinnitab linnavolikogu.

4.6  Detailplaneeringu lähteülesandega  määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosseis.

4.7  Piirkondade, mis oma asukohalt  sobivad aiamajade ja suvilate ümberehitamiseks eramuteks, detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustab linnavalitsus linnaehitusnõukogu ja  Arhitektuuriameti ettepanekul.

4.8  Arhitektuuriamet võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule  või teisele isikule, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta detailplaneeringu koostamisest.

4  

4.9  Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest kohalike  ja maakondlike massiteabevahendite  kaudu vähemalt kord aastas või vahetult enne üld- ja detailplaneeringutega seotud kavatsuste realiseerimisele asumist.

4.10 Arhitektuuriamet tutvustab iga linnavalitsuse poolt algatatud planeeringu eesmärki kohalikes massiteabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

4.11  Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise  maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab arhitektuuriamet tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja  omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast.

4.12  Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist  korraldav arhitektuuriamet või kinnisasja omanik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

4.13  Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale arhitektuuriametile või selleks volitatud  planeeringu koostajale.

4.14  Arhitektuuriamet on  kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse huvitatud isikutele arhitektuuriameti arhiivis.

4.15  Linnavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima planeeringu lähteülesande kinnitamisest.

4.16  Ajutise ehituskeelu võib kinnitada kuni kaheks aastaks.

4.17  Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist.

4.18  Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse  tegemise päevast arhitektuuriameti poolt.

4.19  Planeeringute  koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab arhitektuuriamet avalikke arutelusid.

4.20  Üldplaneering koostatakse koostöös kohalike omavalitsustega ja maavalitsusega.

4.21  Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabrusesse  jäävate ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega.

4.22  Kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala, kooskõlastatakse planeeringud riigi vastava ameti või inspektsooniga.

4.23  Järelevalvet teostav maavalitsus määrab planeeringu teiste kooskõlastuste vajaduse, mis tuleb hankida enne planeeringu avalikku väljapanekut.

5

4.24  Pärast volikogu ja linnavalitsuse otsust planeeringu vastuvõtmise kohta korraldab arhitektuuriamet  planeeringu avaliku väljapaneku.

4.25  Kui planeering võib tuua kaasa sundvöörandamise vajaduse, muudab senist  maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab arhitektuuriamet tähitud kirjaga vastava kinnisasja  omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

4.26  Arhitektuuriamet teatab kohalikes ja maakonna massiteabevahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal  enne avaliku väljapaneku algust.

4.27  Avaliku väljapaneku ajal peab olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on planeeringu koostamist korraldava linnavalitsuse  käsutuses, välja arvatud riigisaladusteks tunnistatud info.

4.28  Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat.

4.29  Planeeringuala kinnisasja omanikel, Narva linna elanikel ja teistel isikutel  on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut.

4.30  Kirjalikele ettepanekutele vastab  arhitektuuriamet tähitud kirjaga nelja nädala jooksul  pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

4.31  Avaliku väljapaneku tulemustest teatab arhitektuuriamet kohalikes ja maakonna massiteabevahendites.

4.32  Arhitektuuriamet korraldab planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu.

4.33  Arhitektuuriamet teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva määruse punktides 4.25 ja 4.26 (4.ptk.  II osa) kehtestatud teatamise korrale.

4.34  Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb arhitektuuriamet planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning linnavalitsus esitab selle järelevalve teostajale  koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta.

4.35  Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel käesolevas Põhikirjas kehtestatud korras.

5.ptk.  Järelevalve  planeeringu  koostamise  üle,

           planeeringute kehtestamine  ja  tühistamine.

5.1  Järelevalvet  planeeringute üle teostab maavalitsus.

5.2  Üldplaneeringu kehtestab linnavolikogu.

5.3  Kui kehtestatud linna üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut ja  maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavalitsus vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse ja maavanem kehtestab need.

5.4  Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus Narva linna ehitusnõukogu ettepanekul ,kui linnavolikogu on selle heaks kiitnud.

5.5  Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab arhitektuuriamet vastavad muudatused üldplaneeringusse ja linnavalitsus esitab need linnavolikogule kehtestamiseks.

5.6  Planeeringu kehtestamisest  teatab linnavalitsus  kohalikes ja maakonna massiteabevahendites.

6

5.7  Linnavalitsus saadab  üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale.

5.8  Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab arhitektuuriamet  tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala  jooksul pärast kehtestamise  otsuse vastuvõtmist.

5.9  Isikutel, kelle  kirjalikke ettepanekuid  avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud, on õigus üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamist  vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul,  arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest.

5.10  Kohaliku omavalitsuse kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb järelevalvet teostav maavalitsus kohalikule

omavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse  planeeringu vaidlustamiseks.

5.11  Kui kehtestatud maakonnaplaneering  on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või  ei pea kinni kohaliku omavalitsuse seaduslikest õigustest, teeb kohalik omavalitsus maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub kohalik omavalitsus kohtusse planeeringu  vaidlustamiseks.

5.12  Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab  linnavalitsus  kohalikes ja maakonna massiteabevahendites.

5.13 Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest.

5.14 Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab linnavalitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites.

5.15 Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidustada planeeringualal asuva kinnisvara omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud kohalikule omavalitsusele  kirjaliku protesti.

5.16  Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist.

5.17  Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edaspidisest elluviimisest loobumist.

5.18  Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.

5.19  Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse arhitektuuriameti arhiivis, kus võimaldatakse omandada kehtestatud planeeringute koopiaid.

5.20  Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja  muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.

5.21 Kehtestatud planeeringud vaadatakse üle linnavolikogu ja linnavalitsuse uue koosseisu liikmetest moodustatud komisjoni poolt ja ülevaatuse tulemused esitatakse maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste  korralisi valimisi.

5.22  Kehtestatud planeeringute ülevaatuse tulemustest informeerib linnavalitsus kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu.

7

5.23  Kui planeeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab sellest arhitektuuriamet kinnisasja omanikule tähitud kirjaga   kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

5.24  Kinnisomandile võib kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele seada kitsendusi.

5.25 Kinnisasja  omanikul on õigus nõuda käesolevas määruses nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist.  Üld- ja

detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju linnavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

5.26  Hüvituse suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet  ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel.

5.27  Linnavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud  planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

5.28  Planeeringu  elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja  sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380, 59, 1006) ettenähtud alusel.

6.ptk.  Kruntide  jagamine  ja  ühendamine.

6.1  Kruntide  jagamine või ühendamine on iseseisvate piiritletud kruntide moodustamine nende piiride kindlaksmääramisega.

6.2  Krundi  jagamine või ühendamine teostatakse vastavalt kehtestatud planeeringule.

Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisele ja olemasolevate  kruntide  piiride muutmisele.

6.3  Kruntide  jagamise või ühendamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.

Korralduses näidatakse ära:

1)  krundi  jagamise või ühendamise õiguslik alus.(Maakorraldusseadus 07.02.1999.a. nr. 481);

2)  krundi asukoht (aadress) ja suurus;

3)  jagamise või ühendamise tulemusel moodustatud krundi asukoht (aadress) ja suurus.

6.4  Krundi jagamisel moodustatakse ühest krundist kaks või enam iseseisvat krunti. Krundi jagamiseks linnavalitsus koostab või tellib krundi jagamise plaani.

6.5  Kui jagatav krunt on kaasomandis, jagatakse krunt kaasomanike kokkuleppel ning krundi jagamise plaani kooskõlastavad kaasomanikud.

6.6  Krunti ei ole võimalik jagada, kui  jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega.

6.7  Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks  terviklik, iseseisev  krunt.

6.8  Kruntide ühendamiseks linnavalitsus koostab või tellib kruntide ühendamise plaani.

6.9  Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele.

8

III osa.  Ehituslik  projekteerimine

 7.ptk.  Üldsätted.

7.1  Määruse antud osaga määratakse kindlaks projektdokumentatsiooni väljatöötamise, kooskõlastamise ja kinnitamise (heakskiitmise) kord Narva linna territooriumil hoonete ja rajatiste ehituseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja restaureerimiseks, territooriumite heakorrastamiseks, detailplaneeringute  lokaalseks läbitöötamiseks.

7.2  Projektide koostamisega võivad EV Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud litsentside väljaandmise korra alusel tegeleda ettevõtted, organisatsioonid,  firmad ja ettevõtjad, kes omavad vastavaid litsentse.

7.3  Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisvat garaazi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda  tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel.

Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimused ja kord on  kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9.juuli 1996.a. määrusega nr. 184.

 8.ptk.  Projekteerimise  üldreeglid.

8.1  Ehitise projekteerimine toimub üldjuhul kooskõlas kinnitatud üld- ja detailplaneeringutega, projekteerimisülesannetega ja arhitektuur- planeerimise  ülesannetega.

8.2  Planeeringute  projektide puudumisel või teistel vajalikel juhtudel otsustatakse ehituskrundi valiku küsimus ja teised  projekteerimistööde alustamisega seotud küsimused, otsustatakse  NARVA  linnaehitusnõukogu poolt ja vastavalt arhitektuur-planeerimise ülesandele.

8.3  Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks arhitektuurilis-ehituslikud ja teised projekteerimiseks vajalikud lähteandmed, aga määratakse ka isikud, kellega  projekt peab olema kooskõlastatud.

8.4  Tingimused ja nõuded projekteerimiseks antakse edasi omanikule või projekti tellijale arhitektuuriameti poolt projekteerimisülesandega või arhitektuur- planeerimise ülesandega (APÜ) või neid asendava dokumendiga mitte hiljem kui 4-nädalat taotluse esitamise päevast või projekteerimise alustamise teatamisest.

1)  APÜ väljaandmise vajadus, samuti seal  esitatavad tingimused ja nõuded määratakse kindlaks Narva linnaehitusnõukogu poolt.

2)  APÜ  või teda asendavate dokumentide kehtivus on  2 aastat väljaandmisest kuni ehitusloa saamiseni.

9.ptk.  Narva  Linnaehitusnõukogust.

9.1  Parimate  linnaehituse ja ehitiste arhitektuurilahenduste saamiseks, täielikuma ja kvaliteetsema linnaehituspoliitika teostamiseks Narva linnas luuakse Narva linnavalitsuse otsusega Linnaehitusnõukogu.

9.2  Linnaehitusnõukogu on linnavalitsuse juures tegutsev nõuandev organ. Linnaehitusnõukogu koosseisu  ja volitused  kinnitab linnavalitsus linnavolikogu ülesandel. Seoses sellega kõik küsimused, mis on seotud linna linnaehituspoliitikaga, otsustab linnavalitsus linnaehitusnõukogu ettepanekute alusel.

9

9.3  Linnaehitusnõukogu koosseisu  kuuluvad kõik asjast huvitatud linnaametite esindajad

(arhitektuuriamet, keskkonnakaitseamet, linnamajandusamet, tervisekaitsetalitus, tööinspektsiooni esindaja).

IV  osa.  Ehitus

10.ptk. Üldmõisted.

10.1 Ehitis on hoone või rajatis.

1)     Hoone on maapinnaga  püsivalt ühendatud, katuse, välispiirite ja siseruumiga ehitis.

2)  Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud,  inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone.

10.2  Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse linnavalitsuse määratud ja  ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete  kohaselt.

10.3  Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi ja avalikke funktsioone.

1)  Väikehoonet võib ehitada ehitusinspektsiooni kirjalikul nõusolekul Linnaehitusnõukogu otsuse alusel  kasutatava krundi  asukoha ja piiride kindlaksmääramisel ilma ehitusprojekti, ehitusloa  ja  ehitusjärelevalveta ning  võtta kasutusele ilma kasutusloata.

10.4  Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud käesoleva määruse 7.peatüki punktis 7.3 nimetatud juhul.

10.5  Ehitus ehk ehitamine on käesoleva määruse tähenduses:

1)  ehitise püstitamine maa peale või maapõue;

2)  olemasoleva ehitise laiendamine  juurde-, peale- või  allaehitamise teel;

3)  ehitise konstruktsioonide, arhitektuurse ruumilise lahenduse (ruumijaotuse) või välisilme konstruktsiooniline muutmine ja selliste muutmistega seotud ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine;

4)  tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine;

5)  ehitise lammutamine.

10.6  Nulltsükkel - hoone suhtelisest kõrgusest  0, 00 (tavaliselt I korruse põranda pind) allapoole  jääv hoone osa.

10.7  Varjatud (kaetud) tööd - ehitustööd, mis kaetakse  järgnevate ehitustöödega ja mille vaatlemine ei ole ilma konstruktsioone avamata võimalik.

11.ptk.  Üldsätted.

11.1 Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt tagamaks  ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutus ja jooksul.

11.2 Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii , et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide  likvideerimiseks.

10

11.3  Hoonete projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks  kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui

naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle  kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet.

11.4 Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud  nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone  väljaulatuvad  osad (trepid, trepiakende

valguskaevud ja muud  hoone fassaadil esileulatuvad  osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda  mitte rohkem  kui 1/4 kõnnitee laiusest.

11.5  Ehitis peab omama piisavat kandevõimet, püsivust  ja kestvust, ta ei  tohi  luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale ning ta tarbeomadused peavad säilima kogu kavandatud kasutusea  jooksul.

11.6  Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja  osad peavad olema  ligipääsetavad  ja kasutatavad  liikumisraskustega isikutele ja teistele  vaeguritele. Selle nõude rakendamist  korraldab linnavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

11.7  Ehitiste kasutamine peab vastama tema otstarbele  ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused.

11.8  Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema  teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestades.

11.9  Ehitus vanalinna muinsuskaitsealal, selle kaitsetsoonis ja linnaehituslikel kaitsealadel võib  toimuda ainult kooskõlas nende  piirkondade  kaitse korraldamise määruste ja nõuetega.

11.10  Ehitusjärelevalvet teostab linna ehitusinspektsioon, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt:

1)  korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele  ja  normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse  kontrolli  ja vastavalt vajadusele korraldab ehitusprojektide ekspertiise (linnaehitusnõukogu otsuse alusel);

2)  väljastab ehituslubasid;

3)  registreerib ehitustööde alustamise;

4)  peab ehitusregistrit;

5)  kontrollib ehitustööde teostajal tegevusloa olemasolu tema poolt teostatavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava  kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu;

6)  kinnitab omanikujärelevalve teostaja;

7)  kontrollib ehitustöid;

8)  korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste  ülevaatuse;

9)  annab välja ehitise  kasutusloa ja informeerib hooneregistrit;

10)  kontrollib ehitiste kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutisi  puuduste likvideerimiseks;

11)  korraldab ehitistega toimunud avariide uurimist.

11.11  Ehitusjärelevalve kontrolli teostamiseks määrab ehitusinspektsioon ehitusele litsentseeritud ehitusjärelevalve inseneri. Ehitusjärelevalve inseneril või ehitusinspektoril on õigus:

1)     nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid;

11

2)  pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks;

3)  teha ettekirjutisi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale,  kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;

4)  teha linna ehitusinspektsioonile ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutisi.

11.12 Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib ehitusinspektsioon järelevalveinseneri jätta määramata.

11.13  Ehitusinspektsiooni poolt teostatud ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik linnavalitsuse poolt kehtestatud tasumäärade alusel ja korras.

11.14  Uusehituseks, juurde- ja ümberehituseks, lammutamiseks, samuti ehitise kasutuselevõtuks peab ehitise omanik saama loa käesoleva määrusega sätestatud korras. Mullatöödeks on vajalik saada luba Narva linnamajandusametilt.

11.15  Eritööde (lõhketööd, puuraukude rajamine  j.t.) lubade andmine toimub vastavate ametkondade poolt erimääruste ja eeskirjade kohaselt.

11.16  Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus, elektri-, gaasi, veetarbimise, liftide  ja tõsteseadmete ohutu ekspluatatsiooni, tootmise korraldamise ja teised ehitiste ekspluatatsiooni korraldavad eeskirjad).

11.17  Ehitise  ja krundi korrashoiu ja ohutuse eest ehituse ajal, ehitise kasutamise ja lammutamise ajal vastutab ehitise omanik, ehitustööde teostajad ja rentnikud vastutavad  ehitise omaniku ees, kui seadused või Narva heakorra ja avaliku korra eeskiri  ei sätesta vastutust  eri  juhtudel teisiti.

11.18  Monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide, tänava- ja pargiinventari, firmasiltide, reklaami, ajutiste, müügikioskite ja muude linna ilmet mõjutavate monumentaal- ja väikevormide püstitamiseks ja paigaldamiseks hing hoonete fassaadide värvilahenduste  teostamiseks kehtestab  eraldi korra  linnavalitsus.

12.ptk.  Ehituseks  antavad  load.

Ehitusluba.

12.1  Ehitusluba on ehitusinspektsiooni poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde teostamiseks olemasolevatel  ehitistel.

12.2  Ehitusloa taotlemine on kohustuslik järgmisteks ehitustöödeks:

1)  ehitise püstitamine maa peale või maapõue;

2)  olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel;

3)  ehitiste konstruktsioonide, arhitektuurse ruumilise lahenduse (ruumijaotuse) või välisilme konstruktsiooniline muutmine ja selliste muutmistega  seotud ümberehitamine, renoveerimine, restaureerimine;

4)  tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine.

12.3   Ehitusinspektsioon annab ehitusloa kinnisasja omanikule  või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid  võib teostada omaniku esindaja.

12.4  Kui ehituse ajal  ehitise omanik muutub, peatab ehitusinspektsioon ehitusloa, seejärel tähsustanud muutunud andmed, vormistab ehitusinspektsioon loa uue omaniku nimele.

12

12.5  Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama ehitusinspektsioonile vastava taotluse vormikohasel taotluslehel:

12.5.1  ehitustööde (uusehitus, rekonstrueerimine, restaureerimine, laiendamine või kapitaalremont) läbiviimise loa saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

-  linna vanemgeodeedi poolt kinnitatud krundi alusplaan  M 1:500, märkides ära kõik tehnokommunikatsioonid ja rajatised, olemasolevad puud või põõsastikud (10 m  raadiuses krundi piirist);

-  vastavalt ehitusprojektile ehitusloa taotlemisel esitatud nõudmistele koostatud ehitusprojekt, mis on kooskõlas Arhitektuuriameti poolt välja antud projekteerimistingimustega;

-  andmed ehituse töövõtja kohta (tegevuslitsentsi koopia koos lisalehega);

-  andmed isiku kohta, kes teostab projekteeriva organisatsiooni poolt autorijärelevalvet (tegevuslitsentsi koopia lisalehega ja kohustusleht);

-  andmed  isiku kohta, kes teostab valdaja tehnilist järelevalvet (Narva Ehitusinspektsiooni esindaja);

-  andmed ehitusregistri jaoks.

12.5.2  olemasoleva ehitise puhul lisatakse loataotlusele:

-  dokument, mis tõendab hoone omandiõigust (rendi puhul rendilepingu koopia  ja rendileandja kirjalik nõusolek ehitustööde teostamiseks);

-  olemasoleva ehitise kasutusluba;

-  ehitusprojekt, mis on kooskõlastatud asjakohaste ametite ja teenistustega (vastavalt projekteerimise tehnilistele  tingimustele), kinnitatud Arhitektuuri ja  Linna Planeerimise  Ameti ja Narva linnaehitusnõukogu  poolt ja kooskõlastatud ehitise omanikuga ja projekti  tellijaga;

-  andmed ehitusregistri jaoks.

12.6  Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama ehitusinspektsioonile:

1)  ehitise omandiõigust tõendava dokumendi;

2)  asjasse puutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt.) kooskõlastused;

3)  projektdokumentatsiooni või lammutustööde teostamise projekti;

4)  omanikujärelevalve kohustuslehe.

12.7  Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise lammutamine võib ehitusinspektsiooni nõusolekul toimuda ilma ehitusprojekti  ja ehitusloata.

12.8  Ehitusinspektsioon vastab ehitusloa taotlusele kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul, arvestades taotluse esitamise päevast.

12.9  Eramu krundil, kui selle krundi ja hoonestuse kohta ei ole arhitektuuri- ja muinsuskaitselisi või muid seaduslikus korras kehtestatud piiranguid ja ettekirjutusi, võib omanik ilma loata:

1)  teha elamus ja kõrvalhoonetes väikesemahulisi sisemisi muudatusi, ilma et muutuks hoone või  rajatise otstarve ja maht, väheneks põhikonstruktsioonide vastupidavus, suureneks tuleohtlikkus  ja halveneks sanitaar-hügieeniline seisund ega saaks kahjustatud ehitisele kehtestatud erinõuded;

2)  teostada madalhaljastust ning paigaldada väikevorme  ja teisi kujunduselemente;

3)  lammutada omavolilisi ja ajutisi ehitisi.

13

12.10   Linnavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui:

1)  ehitust ei ole alustatud ühe  poolaasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast;

2)  ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid.

12.11  Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul  loa kehtivuse pikendamiseks  esitada vastav taotlus koos  põhjendustega.

1)  ehitusluba võib ehitusinspektsioon pikendada üheks aastaks;

2)  ehitusloa pikendamisest  keeldumise korral (käesoleva määruse  punkti 11.11 alapunkti 3 rakendamisel, tehniliste tingimuste  aegumisel ja muudel projekti korrastamist eeldavatel juhtudel) teatab ehitusinspektsioon sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendustega.

12.12    Ehitusloa andmisest keeldumine.

Ehitusluba ei anta, kui:

1)  ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele;

2)  ehitusprojekti  ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega  arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener;

3)  projekteeritud ehitis kahjustab  asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39< 590;  1995, 26-28, 355) §-des 143-154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud  kokkulepet;

4)     ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele.

Kaevetööde  luba

12.13  Kaevetöid  teostatakse linnavolikogu kehtestatud korras kaevetööde lubade alusel, mida annab välja Linnamajandusamet.

12.14  Kaevetööde  luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja  muude ehituskrundil asuvate  projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile  on ehitusinspektsiooni poolt väljastatud ehitusluba  ja  projekti  kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi  maaeralduse piirides.

Ehitise  kasutusluba

12.15  Ehitise  kasutusluba on luba, mille ehitusinspektsioon annab ehitusloa alusel  projekti kohaselt valminud ehitisele.

12.16  Kasutusluba antakse pärast  ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni  üleandmist ehitusinspektsioonile ning peale lõpetatud ehitise geodeetilise täitejoonise täitmist ja üleandmist Narva  vanemgeodeedile.

12.17  Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise  või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise  omanik taotlema ehitusinspektsioonilt uue kasutusloa.

12.18  Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas  näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimeste varale või keskkonnale, võidakse kasutusluba puuduste likvideerimiseni linnavalitsuse poolt peatada.

13.ptk.  Ehitustööde  tegemise  kord.  Ehituse  alustamisest  teatamine.

13.1  Ehitise omanik on kohustatud teatama ehitustööde  algusest ehitusinspektsioonile vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist ja registreerima ehitustööde alustamise ehitusinspektsioonis.

14

13.2  Ehitustööde alustamise registreerimiseks esitab ehitise omanik ehitusinspektsioonile:

1)  avalduse;

2)  ehitusloa;

3)  ehituse omanikujärelevalve kohustuslehe ja litsentsi koopia;

4)  ehitustööde teostaja andmed (tegevusloa  või litsentsi koopiad);

5)  ehitise mahamärkimise joonised;

6)  ehitusinspektsiooni poolt ehitusregistri täpsustamiseks nõutavad andmed.

Omanikujärelevalve                                                                                                              

13.3  Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks  on ehitise omanik kohustatud  määrama kooskõlastatult ehitusosakonnaga omanikujärelevalve, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule.

1)  Ehitusinspektsiooni ettekirjutused  on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud.

2)  Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalve leping ja vabariiklikud ning kohalikud õigusaktid.

13.4  Ehitustööde tegemine ilma ehitusinspektsioonis registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama ehitusinspektsiooniga.

13.5 Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener.

1)  Omanikujärelevalve teostaja ei tohi  olla ametis ehituse töövõtja  juures.

2)  Kui omanikujärelevalvet teostab projektorganisatsioon, on ta kohustatud määrama järelevalve korraldamise eest vastutava töötaja.

13.6  Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise (eramu, kuni 2-kohaline garaaz, kasvuhoone, puukuur, piirdetara jms) puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik.

Ehitamine

13.7  Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse  lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta.

13.8  Ehitustöid võivad teha tegevusluba omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on väljastatud tegevusluba ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala spetsialistid.

13.9  Ehitusettevõtja on kohustatud ehitamise käiku dokumentreerima, ehitama projekti  kohaselt ning hoidma korras ehitist ja ehitusplatsi. Ehitusprahi väljavedamiseks on vajalik saada luba Linnamajandusametilt ja Keskkonnaametilt.

13.10  Ehitusettevõtja on kohustatud likvideerima garantiiajal ilmnenud  puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt 2 aastat kasutusloa andmise  hetkest.

13.11  Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahekohalise garaazi ja  väikehoone ehitustöid võivad teha ja juhtida nende omanikud. Ehitusprahi  väljaveoks on vajalik saada luba Linnamajandusametilt ja Keskkonnaametilt.

15

13.12  Hoone  ehitusel on kohustuslik hoone nulltsükli  kontrollmõõdistamine ja teostuse projektile vastavuse kinnitamine mõõdistaja sellekohase aktiga. Ehituse jätkamine on lubatud  peale nimetatud dokumendi esitamist ehitusinspektsioonile ja tööde  jätkamise loa saamist vastava sissekandega ehitusloale.

13.13  Ehitise ruumijaotuse  muutmise eesmärgil teostatav seinte  ja lagede ja muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib  toimuda ehitise omaniku poolt projekti järgi, mis on kinnitatud linnaehitusnõukogu poolt ja peale ehitusloa saamist  ehitusinspektsioonist.

13.14 Korterite  ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud  ilma projektita, kooskõlastatult ehitusinspektsiooniga linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet,  tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid,  on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu.

13.15  Ruumi (eluruum/mitteeluruum) funktsiooni muutmiseks peab  ruumi valdaja taotlema ehitusinspektsioonis ehitus- ja kasutusluba.

13.16  Tarade ja piirete ehitus krundi tänavapoolses osas, kui see ei ole  ette nähtud projektiga, millele on väljastatud ehitusluba, peab olema kooskõlastatud  Arhitektuuri ja Linna  Planeerimise Ametiga ja registreeritud ehitusinspektsioonis.

13.17  Naaberkruntide vaheliste tarade ja piirete ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt (RT 1993, 39, 590;  1995, 26-28, 355).

13.18  Ehitusinspektsiooni töötaja ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. Ehitusinspektsiooni insener-inspektori või ehitusjärelevalve kontrolli eest vastutava inspektsiooni töötaja ettekirjutuste

mittetäitmisel võivad  need töötajad  määrata mittetäitjale halduskaristuse vastavalt haldusõigusrikkumiste seadusandlusele trahvina kuni 100 päevapalga ulatuses (§ 74).

13.19  Ehitusele vee, soojus- ja elektrienergia andmine ning müügilepingute sõlmimine, kui ehitisel puudub ehitusluba või ei ole ehituse algust registreeritud ehitusinspektsioonis, on keelatud.

13.20  Kui ehitusele on kehtestatud korra vastaselt avatud  vee, soojus- ja elektrienergia andmine, samuti ehitusloa tühistamisel ja ehitise kasutuselevõtmisel ilma kasutusloata, on nende ressursside müüjad või tarnijad kohustatud linnavalitsuse korralduse alusel ja selle kohaselt  lõpetama ehituse või omavolilise või kastutusloata ehitise varustamise vee, soojus- või elektrienergiaga.

14.ptk.  Ehitise  ülevaatus  ja kasutuslubade  andmine.

14.1  Ehitist võib kasutusele võtta ainult ehitusinspektsiooni poolt väljastatud kasutusloa alusel ja selle kasutamine võib toimuda ainult kasutusloas märgitud otstarbel.

14.2 Ehitist võib kasutusele võtta ka valminud osade kaupa peale nende ülevaatust ning kasutusloa saamist.

14.3 Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik  esitama ehitusinspektsioonile viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid:

1)  ehitusloa;

2)  ehitise mahamärkimise akti (uusehitisel);

16

3)  ehitusprojekti, kuhu on sisse viidud töö käigus tehtud täiendused ja parandused;

4) ehituse täitedokumentatsiooni;

-  ehitustööde päevikud (va eramu ehitaja);

-  varjatud tööde aktid (va eramu ehitaja);

-  teostusjoonised ja vajaduse korral  kontrollmõõdistamise joonised;

-  eritööde vastuvõtuaktid;

- vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike, soojusvõrkude ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid  ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks;

5)  tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete ja süsteemide  paigaldamise ja katsetuste aktid  ja nende kasutusload;                                                                                                           

6)  tervisekaitse, päästeameti, tuletõrje järelevalve, keskkonnakaitse, töökaitse, linnamajandusameti prügimäe omaniku (jäätmepolügooni) tõendidid ja vastavaltvajadustele teiste asjassepuutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse  kohta;

7)  ehitusel kasutatud toodete vastavuse tunnistused;

8)  ehitise registreerimiskaart.

14.4  Ehitise omanik kooskõlastab ehitusjärelevalve osakonnaga ülevaatuse toimumise aja ja teostajad.

14.5  Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt.

1)  Ülevaatajate allkirjadega varustatud  akti üks eksemplar kuulub säilitamisele linnavalitsuse ehitusinspektsiooni arhiivis, teine eksemplar kuulub  säilitamisele omaniku poolt;

2)  ehitusinspektsiooni juhataja kinnitab oma allkirjaga ühe eksemplari ehitise ülevaatuse akti  ja täitedokumentatsiooni saamist ning ehitise kasutusloa väljastamise õigsust.

15.ptk.  Ehituse  dokumentatsiooni  säilitamine.

15.1  Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise.

15.2  Linnavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul.

1)  Arhitektuuri ja Linna  Planeerimise Ameti arhiivis säilitatakse ehitise ehitusprojekt.

2)  Ehitusinspektsiooni arhiivis säilitatakse ehitise ülevaatuse aktid, järelevalvedokumenta-tsioon ja ehitise täitedokumentatsioon.

3)  Maakorralduse osakonna arhiivis säilitatakse tehnovõrkude kontrollmõõdistused.

16.ptk.  Ehitusregister.

16.1  Ehitusregistrit peab ehitusinspektsioon.

16.2  Ehitusinspektsioon annab peale ehitisele  kasutusloa andmist registreerimiskaardi üle hooneregistri pidajale.

16.3  Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima ehitusregistri pidajat muutunud andmetest.

V  osa.  Krundi  ja  ehitise  korrashoid  ja  kasutamine

 17.ptk.  Ehitise omaniku kohustused.

17

17.1  Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal,  ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

17.2  Ehitise omanik  peab tagama ehitise kasutusloa kohase kasutamise ja ehitise kasutamis- ja  hooldamisjuhendi pideva  täitmise.

17.3 Punktide 17.1 ja 17.2  nõuete täitmiseks ehitise või ehitise osa kasutamise ajal peab omanik või rentnik (va eramajade omanikud) käskkirjaga määrama ehitise (ehitiste, ehitise osa) kasutamise ja hooldamise eest vastutava isiku või võtma need kohustused enda kanda. Munitsipaalelamute eest vastutava isiku määrab  vastava elamuvalitsuse juhataja. Korteriühistute, alandus-, suvila-, autogaraažide- ja paadigaraažide ühistute eest vastutava isiku määrab ühistu esimees juhatuse liikmetest, või on ise vastutavaks isikuks ja vastav määramine kinnitatakse ühistu üldkoosoleku protokolliga. Käskkirja koopia või ühistu üldkoosoleku protokolli koopia tuleb anda üle ehitusinspektsioonile ja vastutav isik peab täitma ehitusinspektsioonis kohustuslehe ühe kuu jooksul peale kasutusloa väljaandmist, aga juba kasutatavate ehitiste puhul kolme kuu jooksul peale käesoleva määruse avaldamist.

17.4  Ehitise omanik  peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile.

17.5  Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise  ehitusinspektsiooni ettekirjutusega määratud tähtajaks.

17.6  Kui ehitise omanik  ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusinspektsiooni  poolt määratud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul.

17.7  Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja koheselt  kõrvaldama avariiohu.

1)  Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei kõrvalda avariiohtu linnavalitsuse pool määratud tähtajaks, siis linnavalitsus kõrvaldab selle omaniku kulul.

2)  Ehitise omaniku kohustused ehitisega toimunud avariist teatamisel ning avarii tehniliste põhjuste uurimise ja dokumenteerimise kord  on määratud kindlaks Vabariigi  Valitsuse määrusega nr. 350, 14.novembrist 1995.a.

18.ptk.  Krundi  ja  ehitise  korrashoiu  nõuded.

18.1  Maakasutuse korrastamisel ja  hoonestustingimuste seadmisel ehituskrundiga piirnevate maa-alade, sõidu- ja kõnniteede määratlemine, nende korrashoiu ja hooldamise kohustuste panemine ehituskrundi omanikule või õiguspärasele valdajale toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korras.

18.2  Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved  ja nõuetekohaselt värvitud.

18.3  Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega  välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet  muuta võib ainult arhitertuuriameti  loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis ja  peale ehituse alustamise registreerimist ehitusinspektsioonis.

18

19.ptk.  Krundi  ja  ehitise  korrashoiu  järelevalve.

19.1  Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostavad linnavalitsuse osakonnad põhimääruse alusel ja piirkonna kordnikud.

19.2  Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda:

1)  krundi ja ehitise kasutamise peatamist või piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonna seisundile;

2)  ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt;

3)  lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist);

4)     ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste  eeskirjade  ja normidega.

19.3  Ehitusjärelevalve nõuete täitmise kohustuslikkus:

1)  kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei  kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks.

2).  kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib linnavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Linnavalitsus ennistab ehitusloa või kasutusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmist.

20.ptk.  Vastutus  määruse  rikkumise  eest.

20.1  Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.