12.septembril 1642.a., 1.juulil 1646.a. ja 27.novembril 1650.a Rootsi kuninganna Kristiina välja antud dekreetidega korraldatakse Narva Linnavalitsuse töö järgmiselt: linna magistraat pidi koosnema vähemalt kahest bürgermeistrist ja kaheksast raehärrast (nõunikust) bürgerkrahvi eesistumisel (või teistest allikatest -presidendi), määratud Rootsi kuningavalitsuse poolt. Peale selle, 1644.a. oli magistraat jaotatud kolmeks kolleegiumiks: kohtu-, kaubandus- ja ehitus-finantskolleegiumiks. Iga kolleegium koosnes kolmest raehärrast. Ehituskomisjoni loomine aitas suuremal või vähemal määral korda luua linnas. Näiteks: keelati puumajade ehitus, tänavad kujundati sirgjoonelised, kontrolliti tühjade maatükkide arvu. Kuni ehituskomisjoni loomiseni kutsuti ehitama meistreid Hollandist ja Saksamaalt. Kutsujateks enamasti oli kas Narva linna magistraat või rikkad kaupmehed. Enamik meistritest lahkus Narvast ehitustööde lõppedes. Alles 1650. aastate alguses ilmus ehitusmeistri ametikoht magistraadi dokumentidesse. 1652.aastast oli linna ehitusmeistriks müürsepp Sahharias Hoffmann- noorem.  Hiljem, 18. sajandil asendati see ametikoht arhitekti ametikohaga, kelle kohustusi täitis ilmselt üks raehärradest (magistraadi liige). 19. sajandil peale linna omavalitsuse ümberkorraldamist, loodi linnavalitsuse juures linnaarhitekti ametikoht 1200 rublase aastapalgaga ning kutsuti kokku ka ehitusnõukogu (komisjon).

   Andmed Narva muuseumist.