NARVA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §22 lõige 1 punkti 361 alusel
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesolev määrus (edaspidi ka määrus) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra NARVA linna
(edaspidi linn) haldusterritooriumil olevatel teel, väljakul või haljasalal ja on kohustuslik kõikidele
kaevetöid teostavatele isikutele.
(2) Kaevetööd on lubatud teostama ainult kehtiva kaevetööloa alusel, kui määrusega ei ole
sätestatud teisiti.
(3) Kui ehitise püstitamisel ehitusprojekti alusel tuleb teha kaevetöö, siis tuleb kaevetöö
tegemiseks saada kaevetööloa väljastajalt kaevetööluba.
§2. Määruse mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) avariikaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult;
2) haljastusala on park, skväär, allee, aed, puu või puud, põõsastik või põõsastikud, muru,
lillepeenrad, jne;
3) kaevetöö on maapinnast või tee kattest arvestatuna enam kui 30 cm sügavuste süvendite
kaevamine, seal hulgas avariikaevetöö;
4) kaevetööluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja
tähtaja (edaspidi ka luba);
5) kaevetööde tegija (edaspidi ka kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud
enda nimele kaevetööloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii
likvideerimiseks võrguvaldaja poolt kinnitatud avariikaevetöö akti alusel või kes teostab
kaevetöid;
6) kaevetööloa väljastaja (edaspidi ka loa väljastaja) on Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille
põhimäärusega on ettenähtud kontrolli teostamise kaevetööde eeskirjade täitmise üle pädevus;
7) sõidutee on maantee, tänav, metsatee, jalgrattatee või muu sõidukite või jalgrataste liiklemiseks
kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või
füüsilise isiku omandis;
8) tee on tee teeseaduse §2 mõistes, ning kõnnitee ja sõidutee käesoleva määruse tähenduses;

9) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest.
(2) Kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib tehnovõrgu katsetuse tulemusena, ei ole avariikaevetöö
käesoleva määruse mõistes.
(3) Vastutavaks isikuks võib olla teovõimeline ja täisealine füüsiline isik, kellel on elukoht Eesti
Vabariigis ja vastavad lepingulised või ametialased suhted kaevajaga. Vastutaval isikul peab
olema kaevetöö korraldamiseks, kaevetöö tegemiseks ja kaevetöö üle järelevalve teostamiseks:
1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab
kaevetööd ning vastutab selle töö eest, ja erialane kolmeaastane töökogemus või
2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.
§3. Kaevetööde planeerimine
(1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et
kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi
viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.
(2) Loa väljastajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö suhtes.
(3) Kalendriaasta jooksul kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse loa väljastajale hiljemalt
eelneva aasta 30. oktoobriks.
2. PEATÜKK
KAEVETÖÖ PROJEKTDOKUMENTATSIOON
§4. Kaevetöö projektdokumentatsioonile esitatavad nõuded
(1) Kaevetöö projekti graafiline osa koostatakse topograafilisel plaanil mõõtkavas 1:500.
(2) Projektdokumentatsioonis näidatakse järgmised andmed:
1) geodeetiliste alusvõrkude punktid;
2) tehnovõrgud;
3) tänavaelemendid (sõidu- ja kõnniteed, ühissõidukite peatused, ootepaviljonid, haljasribad,
sademetevee kraavid, mastid ja postid, põrke- ja signaalpiirded jms);
4) haljastus;
5) kõrgusarvud;
6) kehtivad krundi- ja kinnistupiirid koos aadresside ning kinnistunumbritega;
7) ehitised, seal hulgas varem projekteeritud, kuid väljaehitamata ehitised;
8) riikliku kaitse all olevad kinnismälestise ja muinsuskaitse alad, looduskaitse objektid.
(3) Olenevalt kavandatavast kaevetööst näidatakse kaevetöö projektdokumentatsioonis järgmised
andmed:
1) piki tänavat asetsevate tehnovõrkude projekteerimisel haruühendused, samuti reserv- ja
manteltorud;
2) koordinaadid kaevetrassi mahamärkimiseks looduses;
3) kaeviku piirjooned ja ristlõige;
4) varisemisohtliku pinnase puhul kaeviku nõlvade kindlustamise meetmed;
5) taastatava sõidu- ja kõnniteekatte plaanilahendus, ristlõiked ning kõrguste muutmisel uus
vertikaalplaneering;
6) puude olemasolul meetmed nende juurestiku, tüve ja võra kaitseks;

7) meetmed olemasolevate tehnovõrkude ja külgnevate rajatiste kaitseks;
8) kaevetööl tekkiva liigse materjali käitlemise moodused, sealhulgas äraveetava pinnase liigid,
kogused ja väljaveokohad;
9) ehitusaegne liikluse ja ühistranspordi ümberkorraldamise lahendus.
§5. Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud
(1) Piki tänavat paiknevad tehnovõrgud projekteeritakse võimalusel väljapoole sõidutee ja
kõnnitee alla jäävat ala, vähendamaks katete lõhkumisi tehnovõrkude avariide, remonttööde ja
uute tarbijate liitumise korral.
(2) Liiklemise võimaldamiseks ja kõrghaljastuse säilitamise huvides eelistatakse kinnisel viisil
rajatavaid tehnovõrke.
(3) Välditakse õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni. Kui puude võra
tsooni vältimine ei ole võimalik, nähakse ette kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu
või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.
(4) Kui kaevetöö sooritati puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.
(5) Vajaduse korral nähakse ette puude ja põõsaste aluste korrastamine.
(6) Piki kõnniteed toimuvate kaevetööde korral taastatakse kõnniteekatted, parkettkivikatted ning
kõik asfaltkatted kogu kõnnitee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus
rikutakse kõnnitee või kõnniteelõigu teekatte pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses
ja kogu kõnnitee konstruktsiooni ristlõike laiuselt.
(7) Piki sõidutee sõidurada toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee sõiduraja katted,
parkettkivikatted ning kõik asfaltkatted kogu sõidutee sõiduraja laiuselt, vahetades vajadusel ka
äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse sõidutee sõiduraja või sõidutee sõidurajalõigu teekatte
pinnast üle 50%, taastatakse see kate kogu pikkuses ja kogu sõidutee sõiduraja konstruktsiooni
ristlõike laiuselt.
(8) Ühistranspordipeatuse tsoonis toimuvate kaevetööde korral leitakse loa väljastaja
kooskõlastusel kaevetööde teostamise ajaks ühistranspordipeatusele uus ajutine asukoht ja
vajadusel ehitatakse välja ajutine ooteplatvorm.
(9) Murupinna taastamisel kasutatakse sõelutud mineraalmulda vähemalt 15 cm paksuse
kasvukihina.
(10) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist
on möödunud vähem kui viis aastat, siis teekatte lammutamine ei ole lubatud ja kaevetööde
projekteerija poolt kaalutakse ühte järgmistest võimalustest:
1) töö tegemine kinnisel viisil;
2) tehnovõrgu trasseeringu muutmine;
3) tehnovarustuse saamine muust allikast.
(11) Teedel, mille ehitamisest või kapitaalremondist on möödunud vähem kui viis aastat, teekatte
lammutamine on lubatud ainult ülalnimetatud teekatte alla jäävate olemasolevate tehnovõrkude
avariitööde tegemiseks.

(12) Kui kaevetöö käigus rikutakse teekate, siis kaevetöö projektdokumentatsiooni koosseisus
peab olema teekatte taastamise projekt.
§6. Kaevetöö projektdokumentatsiooni kooskõlastamine
(1) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetööde alal asuvate tehnovõrkude
valdajate ja haldajatega. Muinsuskaitsealal, kinnismälestise ja selle kaitsevööndis kavandatavate
kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse täiendavalt ka Muinsuskaitseametiga ja
jälgitakse selle ameti poolt esitatud nõudeid kaevetööde läbiviimisel.
(2) Juhul, kui kaevetööde käigus tekib ehitus- ja lammutuspraht üle 1 m³ päevas või 10 m³ kogu
kaeveperioodi kestel, kooskõlastatakse kaevetöö projektdokumentatsioon loa väljastaja pädeva
keskkonnakaitse ametnikuga.
(3) Kaevetöö projektdokumentatsioon kooskõlastatakse kaevetöökoha maa omanikuga.
(4) Kaevetöid ette nägev ehitusprojekt kooskõlastatakse loa väljastajaga.
(5) Iga kooskõlastus kantakse kõigisse projektdokumentatsiooni eksemplaridesse.
3. PEATÜKK
KAEVETÖÖLUBA
1. Jagu
Kaevetööloa taotlus
§7. Kaevetööloa taotluse vorm
Kaevetööloa taotluse kohustuslik vorm ja andmed kinnitatakse Narva Linnavalitsuse (edaspidi ka
linnavalitsus) määrusega.
§8. Kaevetööloa taotluse esitamine
Kaevetööloa taotlus ja kaevetöö projektidokumentatsioon esitatakse loa väljastajale ühes
eksemplaris.
§9. Kaevetööloa taotluse allkirjastamine
(1) Juriidilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa
taotleja seadusliku esindaja allkirjaga.
(2) Füüsilisest isikust kaevetööloa taotleja puhul esitatakse kaevetööloa taotlus kaevetööloa
taotleja allkirjaga.
2. Jagu
Kaevetööloa väljaandmine
§10. Kaevetööloa taotlemine

(1) Kaevetööloa saamiseks esitab kaevetööloa taotleja loa väljastajale 14 päeva enne kaevetöö
algust:
1) määruse §-s 7 nimetatud kaevetööloa taotluse;
2) kaevetöö projektdokumentatsiooni, mis peab olema kooskõlastatud vastavalt määruse §-6
kehtestatud nõuetega;
3) liikluskorralduse muutmise korral Maanteeameti pädeva spetsialisti ja linna linnaliinidel avaliku
teenindamise lepingu alusel ühistransporditeenuste osutatavate ettevõtjatega kooskõlastatud
liikluskorralduse ajutise skeemi ja ühistranspordiliinide ümbersõitude skeemi;
4) linna kohaliku omavalitsuse pädeva ametiasutuse loa teede ja tänavate sulgemiseks;
5) vastutava isiku isikut tõendava dokumendi valguskoopia;
6) kaevaja poolt kinnitatud kaevetööde ajagraafiku, mis peab sisaldama kaevetöö kestus alates
kaevetöö algusest kuni kaevetöö lõpetamise akti koostamiseni;
7) haljastuse muutmise korral linna kohaliku omavalitsuse pädeva ametiasutuse poolt väljastatud
vastava loa;
8) kaevetöödega seotud maksude ja lõivude maksmist tõendavad dokumendid;
9) vastutava isiku kirjalik nõusolek vastutava isiku kohustuste täitmiseks.
(2) Kaevetööloa taotlus ja sellele lisatud dokumendid jäävad loa väljastajale.
(3) Kaevetööloa taotluse vormi kinnitab linnavalitsus oma määrusega.
§11. Kaevetööloa väljaandmise täiendavad tingimused
(1) Kaevetöö läbiviimiseks võib loa väljastaja esitada täiendavaid tingimusi, sealhulgas:
1) määrata kaevajale töö lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või
heakorratöödest;
3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel.
(2) Kui kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist
või kapitaalremonti, kaevetööd üldreeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalutakse kaevetöö läbiviimise
aja või tehnoloogia muutmist.
§12. Kaevetööloa väljaandmine ja jõustumine
(1) Pärast kaevetööloa taotlejalt nõuetekohaste dokumentide saamist otsustab loa väljastaja
kaevetööloa väljaandmise. Kaevetööloa vormi kinnitab määrusega linnavalitsus.
(2) Kaevajale, kes on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud
kaevetööde eeskirja, võidakse kaevetööluba mitte väljastada.
(3) Kaevetööluba antakse kaevetöö eest vastutavale isikule üle allkirja vastu 10 kalendripäeva
jooksul pärast kaevetööloa taotlemiseks loa väljastajale nõuetekohaste dokumentide esitamist.
(4) Kaevetööluba jõustub kaevetöö eest vastutavale isikule üleandmise hetkest ja kehtib kuni
kaevetööloal märgitud tähtajani.
(5) Kaevaja ja loa väljastaja esindaja koostavad enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte,
äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel

lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d). Kui ülalnimetatud akt koostatakse ühes
eksemplaris, siis akt koos lisadega jäetakse loa väljastajale.
§13. Kaevetööks valmisoleku kontroll
(1) Enne kaevetööloa üleandmist kontrollib loa väljastaja esindaja kaevaja ettevalmistatust
kaevetööks (trassi mahamärkimine, ümbersõidutee seisukord, töötsooni tähistamine piirete ja
liiklusmärkidega, objekti teabetahvlite olemasolu jms).
(2) Kui kontrolli tulemusena selgub, et kaevetöö alustamine kaevetööloas ettenähtud tingimustel ei
ole võimalik, loa väljastaja tunnistab kaevetööloa kehtetuks.
§14. Kaevetööloa peatamine
(1) Loa väljastajal on õigus peatada tema poolt väljaantud kaevetööluba juhul, kui ilmneb, et:
1) projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest;
2)puudub ehitusluba, kui ehitusluba on nõutav;
3) kui kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda.
(2) Loa väljastajal on ka õigus peatada kaevetöö, kui ilma linnavalitsuse pädeva ametiasutuse loata
kahjustatakse haljastust, puudub raieluba, avastatakse keskkonnareostus, tekitatakse
ülenormatiivset müra või saastet.
(3) Kaevetööloa peatatakse kuni kaevetööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
4. PEATÜKK
NÕUDED KAEVETÖÖ TEGEMISEKS
§15. Üldnõuded kaevetöö tegemiseks
(1) Teekatte või haljasala korduvate lahtikaevamiste vältimiseks viiakse üheaegselt läbi samale
tänavalõigule või haljasalale planeeritud erineva otstarbega kaevetööd.
(2) Projekteeritud kaevetrassi võib loodusesse märkida vaid isik, kes omab tegevusluba
geodeetilisteks mõõdistustöödeks.
(3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult loa väljastaja poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.
§16. Kaevetöö tegemise koha tähistus
(1) Kaevetöö ala ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt
kehtivatele eeskirjadele ning kooskõlastajate ja loa väljastaja poolt esitatud nõuetele. Ajutise
piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.
(2) Kaevetrassi otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
2) kaevaja nimi ja aadress;
3) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
4) töö nimetus;

5) töö alg- ja lõpptähtaeg;
6) tööpiirkonna pikkus.
(3) Teabetahvli mõõtude kujundamisel ja teostamisel lähtutakse Eesti Vabariigi standartidest.
Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetööde eeskirja kohaseid töid
teostades lähtutakse tööde koha märgistamisel kehtestatud liikluskorralduse nõuetest.
§17. Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon
Kaevaja tagab kaevetöö teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1) kaevetööluba;
2) kaevetöö projektdokumentatsioon;
3) ehitusprojekt;
4) kooskõlastatud liikluskorralduse ajutise skeemiga;
5) tee ajutise sulgemise luba;
6) tehnovõrkude valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude kaitsevööndis;
7) töö toimumise ajagraafik;
8) raieluba.
§18. Heakord ja ohutus
(1) Kaevaja poolt tagatakse kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt Narva linna
heakorra eeskirjale. Samuti tagatakse ohutu juurdepääs jalakäijatele ja läbisõit kruntidele kohtades,
kus see enne kaevetööde alustamist oli olemas.
(2) Talvel rakendatakse meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga külgnevad
sõidu- ja kõnniteed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus
seisukorras.
(3) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse
kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid.
§19. Materjali käitlemine
(1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei
sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.
(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu
materjaliga.
(3) Kogutud kasvupinnas võetakse kohapeal arvele.
(4) Objektil edaspidiseks kasutamiseks mittekõlblikud materjalid veetakse koheselt ära vastavalt
Narva linna jäätmehoolduseeskirjale.
(5) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste
peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv
kangas või kile.

(6) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga
piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele.
(7) Loa väljastajal on õigus teha kaevajale ettekirjutusi kaevetöö käigus eemaldatava materjali
(teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.
§20. Kaevetöö tehnika ja seadmete paigutamine
Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine toimub kaevetöö
kohal. Kaevetöö tegemisega seotud tehnika, mehhanismide ja seadmete paigutamine kaevetöö
koha piirnevatel kruntidel, maa-aladel, kinnistutel on lubatud ainult ülalnimetatud krunti, maa-ala,
kinnistu omaniku kirjaliku loa alusel.
§21. Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmine
(1) Kaevetöö läbiviimise korda ja tähtaegu võib muuta üksnes loa väljastaja nõusolekul.
(2) Kaevetööloa taotlemisel esitatud tingimuste muutmisel võib loa väljastaja esitada täiendavaid
tingimusi ja nõuda täiendavaid kooskõlastusi käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel.
§22. Kaevetöö tähtaja pikendamine
(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt loa väljastajale põhjendatud kirjalik
taotlus.
(2) Taotluse allkirjastamisel lähtutakse määruse § 11, § 12 ja § 24 nõuetest.
(3) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja
allkirjaga.
§23. Nõuded vee ärajuhtimisele
(1) Kaevetrassist väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt kaevetöö projektdokumentatsioonile või
kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sadeveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee
suunamine reo- või sadeveekanalisatsiooni kooskõlastatakse eelnevalt võrguvaldajaga.
(2) Kaevetööloaga hõlmatud ala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult loa väljastaja ja maa-ala
valdaja kirjalikul nõusolekul.
(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.
(4) Suvisel ajal (positiivse õhutemperatuuri korral) tehtavate avariikaevamiste puhul on
erandkorras lubatud reostumata pinnasevett või veetrassi lekkest tulenevat vett pumbata sõiduteele,
suunaga lähima restkaevu poole.
(5) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid
likvideerida.
§24. Haljastuse kaitse

(1) Kaevetöö tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega,
samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid,
mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde tsoonis
paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Kuivaperioodil kastetakse puid, mille võra tsoonis kaevati,
pärast kaevetrassi sulgemist.
(2) Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine loa
väljastajaga ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema
raieluba.
§25. Tehnovõrkude kaitse
(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetööd kuni avastatud
tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Töid võib jätkata ainult pärast tehnovõrgu valdaja
kirjaliku kooskõlastuse saamist.
(2) Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada ainult nende tehnovõrkude valdajate poolt
kirjalikult kooskõlastatud ning vastava projekti alusel.
§26. Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale
(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale
elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud,
tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide
kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult loa väljastaja kirjalikul
nõusolekul.
(2) Sõidukeid ja mehhanisme, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos
võivad rikkuda teekatet, rajatisi, liikluskorraldusvahendeid ja teisi tee-elemente, veetakse
eriveeremiga (treiler). Nimetatud sõidukid võivad kõva kattega teed ületada, kui kasutatakse
abivahendeid, mis hoiavad ära tee-elementide ja teekatte rikkumise.
(3) Ilma loa väljastaja loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti
kergliiklusega teedele ning jalgratta- ja kõnniteedele.
(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või
veostega, v.a juhul, kui selleks on loa väljastaja poolt väljastatud luba.
§27. Erinõuded lõhketööle
Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde
projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.
§28. Keskkonna kaitse
(1) Tänaval on keelatud teha selliseid töid, mille käigus võib teekattele või haljastusele sattuda
mootorikütust, määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde
hädavajadusel rakendatakse teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

(2) Kaevamise käigus reostunud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti
avastamisel on kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete
rakendamiseks loa väljastajat.
§29. Muinsuskaitse
Juhul kui kaevetöö kohas ilmneb kultuurikihi, vanade ehituskonstruktsioonide olemasolu, on
kaevaja kohustatud peatama töö ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete rakendamiseks
loa väljastajat.
§30. Ohu kõrvaldamine
Kui on tekkinud ettenägematu, projektist kõrvalekaldumisest või tööde tehnoloogiast tingitud oht
inimestele, varale või ümbritsevale keskkonnale (varingud, tehnovõrkude vigastused või
purunemised vms), peatatakse kaevaja poolt kaevetööd koheselt ja rakendatakse meetmeid ohu
kõrvaldamiseks. Vajadusel võib kaevaja taotleda loa väljastajalt uut kaevetöö lõpetamise tähtaega.
§31. Ajutine ümbersõidutee
(1) Ajutise ümbersõidutee ja ajutise ühissõidukite peatuse ehituse korraldab omal kulul kaevaja.
(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis
sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.
(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaevetööloa taotlemise aluseks olevas
ehitusprojektis. Ettenägemata juhtudel (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse
ümbersõidutee transpordiameti ning loa väljastaja ettekirjutuste kohaselt.
(4) Ajutise ümbersõidutee võib liikluseks avada pärast selle heakskiitmist loa väljastaja poolt ning
vastava akti vormistamist.
(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab ajutise ümbersõidutee korras ja vastutab
selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.
(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse
maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.
5. PEATÜKK
AVARIIKAEVETÖÖ
§32. Avariikaevetöö tegemine
Avariikaevetöö tegemine on võimalik, kui:
1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
2) tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid;
3) tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.
§33. Avariikaevetöö teostamise tingimused

(1) Avariikaevetöö teostamiseks ei ole nõutav kaevetööluba, kui teekonstruktsiooni, teekatte,
haljastuse taastamine toimub hiljemalt kolme ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.
(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö
teostamise kohas asuvad muud tehnovõrgud, pöördudes vajadusel info saamiseks määruse §7
1.lõikes nimetatud ametiasutuse poole.
(3) Avariikaevetööde tegemisel juhindutakse Narva linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
§34. Avariikaevetööst teatamine
(1) Avariikaevetöö teostaja teavitab kirjalikult enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult loa
väljastajat, samuti kaevekohas asuvaid tehnovõrkude valdajaid, näidates ära avariikaevetöö koha,
avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha,
nime ja telefoninumbri.
(2) Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul esitatakse
teave täiendavalt ka Muinsuskaitseametile, loodusobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul
esitatakse teave keskkonnateenistusele.
(3) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega,
puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõnele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
asutustele pole võimalik sellest kohe teatada, teatab avariikaevetöö teostaja avariikaevetööst
esimesel võimalusel. Kui avariikaevetööga väljaspool tööaega, pühapäeval või riiklikul pühal
kaasneb ühistranspordi liikluse sulgemine, informeeritakse vastutava isiku poolt sellest enne
avariikaevetööde algust ühistranspordiliine teenindavate vedajate dispetšerteenistusi.
§35. Avariikaevetöö akt
(1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle
loa väljastajale teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest.
Avariikaevetööde akti vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu
juriidilisest isikust valdaja seaduslik esindaja. Valdaja seaduslik esindaja võib volitada
avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teisi isikuid.
§36. Nõuded avariikaevetöö teostamise kohale
(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega
vastavalt määruse §16 lõike 1 nõuetele.
(2) Avariikaevetöö teostamise kohta paigaldatakse määruse § 16 lõike 2 nõuetele vastav
teabetahvel.
(3) Avariikaevetöö teostamise kohas tagab vastutav isik järgneva dokumentatsiooni olemasolu:
1) avariikaevetöö akt või selle koopia;
2) tehnovõrkude valdaja luba kaevetööks vastava tehnovõrgu kaitsevööndis;
3) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

§37. Kaevetööluba avariikaevetöö korral
Avariikaevetöö kestmisel üle kolme ööpäeva taotleb avariilise tehnovõrgu valdaja loa väljastajalt
kaevetööluba.
6. PEATÜKK
KAEVETÖÖ LÕPETAMINE
§38. Heakorrastamise nõue
Kaevetöö või selle etapi lõppjärgus heakorrastab kaevaja kaevetöö käigus rikutud ala määruse, loa
väljastaja ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.
§39. Tehnovõrgu mõõdistamine
(1) Enne kaevetöötrassi täitmist mõõdistatakse paigaldatud tehnovõrk vastavat tegevusluba omava
isiku poolt.
(2) Kaevaja esitab teostusjoonised loa väljastajale ning kaevetöö tellijale, kui kaevaja ei ole
kaevetöö tellija.
(3) Kui kaevetöö käigus kaevetöötrassi asukoht ei muutunud, ei ole mõõdistamine nõutav.
§40. Kaevetöötrassi täitmine
(1) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitmist alustatakse kaevetöötrassi põhja tihendamisest, mis
vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist. Kaevetöötrass täidetakse pinnasega kihtide
kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme
tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt loa
väljastajale tiheduse mõõtmise laboratoorne õiend, mis on väljastatud vastavat tegevusluba omava
isiku poolt. Laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(2) Loa väljastajal on õigus:
1) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
2) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
(3) Teekatte alla jääva kaevetöötrassi täitematerjalina kasutatakse liiva, mis omab häid
filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist
kergete tihendusseadmetega.
§41. Haljastuse taastamine
Haljastuse taastamisel peale kaevetöötrassi tagasitäitmist kasutatakse ära varem kooritud
huumusmuld. Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala
vähemalt 15 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse.
Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast
aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Puude juurte piirkonnas
tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast.
Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.

§42. Teekatte taastamine
(1) Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi
vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga.
Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga ning
puistatakse üle graniitsõelmetega või jämedateralise liivaga. Kogu teekatte konstruktsiooni
taastamisel ristlõike laiuses paigaldatakse asfaltkate sooja vuugiga.
(2) Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on loa väljastajal kohustus nõuda betoonist või
tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
(3) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, tehnovõrkude kaevud ja
kaaned. Teekatte taastamiseks tuleb kasutada samalaadset materjali, millisega oli sõidu- või
kõnnitee kaetud enne kaevetöid, kui loa väljastajaga ei ole kooskõlastatud muu materjali
kasutamist.
(4) Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks. Serva
profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.
(5) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole
võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte või haljastuse
ajutiselt. Kaevaja hoiab omal kulul ajutise teekatte sõidukõlblikuna katendi lõpliku taastamiseni.
(6) Taastatava tänava sõidu- ja kõnnitee, kergliiklusega tee ja jalgrattatee kattekonstruktsioon ning
selleks kasutatavad materjalid kooskõlastatakse loa väljastajaga.
(7) Kaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01.maist kuni 31. oktoobrini (kaasarvatud), teekatte
tuleb taastada 10 kalendripäeva jooksul pärast arvates kaevetöötrassi täitmisest. Kaevetöö
tegemisel ajavahemikul alates 01.novembrist kuni 30. aprillini, teekatte tuleb taastada hiljemalt
15. maiks.
(8) Avariikaevetöö tegemisel ajavahemikul alates 01.maist kuni 31. oktoobrini (kaasarvatud),
teekatte tuleb taastada 1 kuu jooksul pärast arvates kaevetöötrassi täitmisest. Avariikaevetöö
tegemisel ajavahemikul alates 01.novembrist kuni 30. aprillini, teekatte tuleb taastada hiljemalt
31. maiks.
§43. Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning
kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle loa väljastajale.
Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse loa väljastaja poolt kaevetööloal.
(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja loa väljastajale:
1) täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste laboratoorsed õiendid;
2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste laboratoorse õiendi;
3) kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid;
4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tulemusena on toimunud
muutused tee asendiplaanis);

5) õiendi jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta, kui kaevetööde käigus tekkis üle 10 m³ ehituslammutusprahti;
6) vormikohane kirjalik garantii lähtudes määruse §-st 44.
(3) Loa väljastaja ametnik koos kaevaja ja vastutava isikuga 10 tööpäeva jooksul, pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide loa väljastaja esitamisest, kontrollib kaevetöö kohal
kaevetöö lõpetamine ja koostab kirjalik akt kaevetöö lõpetamise kohta. Ülalnimetatud akt
koostatakse 2 eksemplaris, millest üks eksemplar jäetakse loa väljastajale ja teine eksemplat
jäetakse kaevajale. Akti allkirjastatakse loa väljastaja ametniku, kaevaja ja vastutava isiku poolt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud garantiikirja vormi kehtestab linnavalitsus
oma määrusega.
§44. Garantii kaevetööle
(1) Teostatud kaevetöö taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö
lõpetamise akti koostamisest ja allkirjastamisest.
(2) Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defektid kõrvaldab kaevaja omal kulul loa
väljastaja poolt määratud tähtajaks. Pärast kaevetööst tingitud defektide, mis ilmnesid garantiiaja
kestel, kõrvaldamisest, algab kaevaja uue kaheaastase garantii kulg kaevetöö taastamistööle.
(3) Kui kaevetööde teostaja pole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud,
võib loa väljastaja tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.
7. PEATÜKK
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§45. Kaevetöö järelevalve
Järelevalvet määruse täitmise üle teostab loa väljastaja.
§46. Kaevaja ja vastutava isiku vastutuse ulatus
(1) Vastutav isik kannab täielikku vastutust teostatud kaevetöö tehnoloogia, ohutustehnika,
tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning kaevetöö projektdokumentatsiooni ja selle juurde
käivate kooskõlastuste nõuete täitmise eest.
(2) Kaevaja kannab vastutust määruse täitmise eest. Määruse nõuded rikutud kaevaja suhtes
kohaldatakse väärteomenetlust ja kaevaja võetakse vastutusele kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse alusel.
(3) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on loa väljastajal õigus nõuda kaevajalt haljastuse
taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja
kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama
8. PEATÜKK
RAKENDUSSÄTTED
§47. Määruse rakendamine

(1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 06.03.2003 a. määrus nr 8/11 „Narva linna
kaevetööde teostamise eeskirja kinnitamine“ koos ülalnimetatud määrusega kinnitatud Narva linna
kaevetööde teostamise eeskirjaga.
(2) Kui kaevetööluba on välja antud ja kaevetöö on alustatud Narva linna kaevetööde teostamise
eeskirja, mis on kinnitatud Narva Linnavolikogu 06.03.2003 a. määrusega nr 8/11, alusel, siis
kaevetöö tegemisele ja lõpetamisele rakendatakse käesolevat määrust.
§48. Määruse jõustumine
Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.

Mihhail Stalnuhhin
Linnavolikogu esimees


_____________________