| Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord | |
|
Vabariigi Valitsuse 05.06.2001 määrus nr 191 jõustumiskuupäev 11.06.2001 |
|
AVALDATUD :
REDAKTSIOON :
VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004
Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord
Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a määrus nr 191
Määrus kehtestatakse «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) § 22 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Käesolev määrus reguleerib riigile kuuluva asja koormamist piiratud asjaõigusega, §-s 2 toodud erisustega ning riigi nimel lepingute sõlmimist.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 2. Riigimaale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr 276 kinnitatud «Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra» (RT I 1996, 79, 1404; 1999, 98, 873) kohaselt. Riigile kuuluva asja kasutusvaldusse andmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 285 kinnitatud «Riigivara kasutusse andmise korra» (RT I 1995, 65, 1091; 1996, 45, 862; 1998, 10, 119; 1999, 98, 873) rendile andmist reguleerivaid sätteid. Riigile kuuluva asja ostueesõigusega koormamine toimub vastavalt «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) 7. osale ning «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234) §-le 131. Riigile kuuluvate asjade koormamisele reaalkoormatisega ning pandiõigustega kohaldatakse käesoleva määruse üldsätteid.
§ 3. Riigile kuuluva asja koormamise piiratud asjaõigusega otsustab riigivara valitseja, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 4. Riigivara valitseja võib riigile kuuluvat asja koormata reaalkoormatisega või pandiõigustega seaduses ettenähtud juhtudel. Valitsusasutused võivad riigile kuuluvat vallasasja pantida või kinnisasja hüpoteegiga koormata Vabariigi Valitsuse otsusel, teised riigivara valitsejad «Riigivaraseaduse» § 36 lõikes 2 nimetatud komisjoni otsusel.
§ 5. Riigivara valitsejal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamisega seotud toimingute teostamiseks.
2. peatükk
RIIGI OMANDIS OLEVA KINNISASJA REAALSERVITUUDIGA VÕI ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED NING KOORMAMISE AVALDUSE ESITAMINE
§ 6. Reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega võib koormata riigi omandis olevat kinnisasja.
§ 7. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib koormata servituudi või isikliku kasutusõigusega üksnes hoonestaja või kasutusvaldaja notariaalselt tõestatud nõusolekul.
§ 8. Riigi omandis oleva maakatastrisse kandmata maa (edaspidi riigimaa) ja riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamist võivad algatada asjast huvitatud füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigivara valitseja või riigivara valitsema volitatud asutus.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 9. Riigi omandis oleva kinnisasja
reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamiseks esitavad §-s 8
nimetatud isikud, v.a riigivara valitseja ja riigivara valitsema volitatud
asutus, avalduse riigivara valitsejale, kelle valitsemisel on koormatav
kinnisasi. Avalduses tuleb märkida:
1) andmed reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega
koormamist taotleva isiku kohta:
füüsilise isiku puhul – avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood
(selle puudumisel sünniaeg ja passiandmed) ning elukoht;
juriidilise isiku puhul – nimi, asukoht, äriregistrisse või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kandmise kuupäev ja registrikood
ning juriidilist isikut esindama õigustatud isiku nimi;
2) koormatava kinnisasja asukoht (aadress);
3) reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise
tähtaeg;
4) reaalservituudiga koormamise korral kinnisasja, mille kasuks
koormamist taotletakse (valitsev kinnisasi), kinnistusraamatu
kinnistusregistriosa number ja aadress;
5) reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisu.
§ 10. Avaldusele lisatakse olenevalt
asjaoludest:
1) juriidilise isiku puhul – väljavõte äriregistrist,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikust registrist, juriidilist isikut esindama
volitatud isiku passi isikuandmeid sisaldavate lehekülgede koopiad ja
esindusõigust tõendav dokument;
2) füüsilise isiku puhul – passi isikuandmeid sisaldavate
lehekülgede koopiad;
3) kinnistusraamatu väljavõte valitseva kinnisasja kohta;
4) väljavõte katastrikaardist, millel on üheselt võimalik määrata
koormatav ala. Skeemil peab olema tähistatud reaalservituudiga või isikliku
kasutusõigusega koormatav ala ning vajaduse korral juurdepääsutee;
5) tehnorajatise või -võrgu (edaspidi tehnorajatis)
püstitamise õiguslikku alust tõendav dokument. Püstitatava tehnorajatise puhul
väljavõte detailplaneeringust või tehnorajatise ehitusprojektist.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 11. Kui avalduse esitajal ei ole võimalik lisada mõnda §-s 10 nimetatud dokumentidest, tuleb avalduses näidata põhjus, miks ei ole võimalik seda dokumenti lisada.
§ 12. Riigivara valitseja registreerib esitatud avalduse ning väljastab avalduse esitajale teatise avalduse vastuvõtmise kohta. Kui avaldus ei vasta §-des 9 ja 10 esitatud nõuetele, võib riigivara valitseja esitatud avalduse tagasi saata ning anda mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3. peatükk
RIIGI OMANDIS OLEVA KINNISASJA REAALSERVITUUDIGA VÕI ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE OTSUSE LANGETAMINE
§ 13. Pärast avalduse vastuvõtmist kontrollib riigivara valitseja esitatud andmete õigsust ja taotletava reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisu vastavust kehtivatele õigusaktidele ja käesolevas määruses esitatud nõuetele.
§ 14. Riigivara valitseja langetab
riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega
koormamise otsuse (edaspidi koormamise otsus) ühe kuu jooksul avalduse
registreerimise päevast arvates, vormistades selle üksikaktiga (korraldus,
käskkiri vms). Koormamise otsuses märgitakse:
1) koormatava kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistriosa
number, riigivara registri registreerimisnumber, asukoht (aadress), pindala
ning katastriüksuse tunnus;
2) reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kestus;
3) reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisu;
4) tasu võtmine reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse eest;
5) reaalservituudiga koormamisel valitseva kinnisasja
kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse tunnus, asukoht (aadress)
ja pindala;
6) isikliku kasutusõigusega koormamisel andmed isiku kohta, kelle
kasuks kinnisasi koormatakse:
füüsilise isiku puhul – nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht;
juriidilise isiku puhul – nimi, äriregistri, mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku
registri registrikood ja juriidilise isiku asukoht.
§ 15. Koormamise otsusele lisatakse § 10 punktis 4 nimetatud väljavõte katastrikaardist.
4. peatükk
RIIGI OMANDIS OLEVA KINNISASJA REAALSERVITUUDIGA VÕI ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPINGU SÕLMIMINE
§ 16. Pärast koormamise otsuse jõustumist sõlmivad riigivara valitseja ja reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu (edaspidi koormamise leping) ja asjaõiguslepingu. Lepingud tõestatakse notariaalselt.
§ 17. Koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla riigivara valitseja või tema poolt volitatud isik kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
§ 18. Riigivara valitseja korraldab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike dokumentide esitamise kinnistusametile. Enne kinnistusraamatusse kande tegemist tuleb riigi omandis oleva kinnisasja piiratud asjaõigusega koormamine registreerida riigivara registris.
§ 19. Koormamisega seotud kulud, sealhulgas notaritasu, kinnistamisel tasutava riigilõivu ja tasu §-s 24 nimetatud sõltumatule eksperdile, tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja.
§ 20. Koormamise lepingus võib kokku leppida tingimuste suhtes, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, käesoleva määrusega ning koormamise otsusega. Koormamise lepinguga samas dokumendis peab riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga koormamise korral kajastuma ka kokkulepe §-s 26 sätestatu kohta.
§ 21. Muudatuste tegemist koormamise lepingusse ning koormamise lõpetamist võivad algatada mõlemad lepingupooled. Koormamise lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustab riigivara valitseja üksikaktiga. Ettepanekule koormamise lepingus muudatuste tegemise või lepingu lõpetamise kohta tuleb vastata ühe kuu jooksul.
5. peatükk
TASU RIIGI OMANDIS OLEVA KINNISASJA REAALSERVITUUDIGA VÕI ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE EEST
§ 22. Riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise tasu määratakse kindlaks, lähtudes vastava tasu kohalikust keskmisest suurusest ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse sisust.
§ 23. Riigivara valitseja võib koormata riigi omandis olevat kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega alla vastava tasu kohaliku keskmise suuruse või tasuta «Riigivaraseaduse» § 18 lõike 1 punktides 2–5 toodud juhtudel ja subjektidele.
§ 24. Kohaliku tasu keskmise suuruse kindlaksmääramiseks kaasatakse sõltumatu ekspert. Eksperti ei pea kaasama juhul, kui kohalik keskmine tasu on eelnevalt välja selgitatud ning pooled nõustuvad sellega.
§ 25. Tasu riigi omandis oleva kinnisasja piiratud asjaõigusega koormamise eest makstakse perioodiliselt kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab piiratud asjaõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega.
§ 26. Riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga koormamise eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena riigi kasuks.
§ 27. Reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omaja maksab tasu riigivara valitseja poolt näidatud arvele. Riigivara valitseja kannab laekunud tasu riigieelarvesse rahandusministri poolt «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 alusel kehtestatud korras.
§ 28. Riigivara valitsejal on õigus riigieelarvesse kantavast summast maha arvata riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mille tasumist ei saa eeldada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandajalt.
§ 29. Lepingus ettenähtud tähtajaks tasu mittemaksmise korral on riigivara valitsejal õigus nõuda viivist koormamise lepingus ettenähtud ulatuses.
51. peatükk
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
RIIGI OMANDIS OLEVA MAAKATASTRISSE KANDMATA MAA PIIRATUD ASJAÕIGUSEGA KOORMAMINE
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 291. Riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamiseks esitavad §-s 8 nimetatud isikud, välja arvatud riigivara valitseja ja riigivara valitsema volitatud asutus, avalduse riigivara valitsejale, kelle valitsemisel on koormatav riigimaa. Avalduses tuleb märkida lisaks § 9 punktides 1 ja 3–5 nimetatule koormatava riigimaa asukoht (aadress) ja kirjeldus (pindala, paiknemine jms) ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tasu suurus ning kohustus hüvitada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise kulud. Avaldusele lisatakse lisaks § 10 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatule riigimaa asendiplaan ja ehitatava ehitise ehitusprojekt ehitusloa taotlemisel esitatavas mahus ja detailsuses. Kui avalduse esitajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentidest, tuleb avalduses näidata põhjus, miks ei ole võimalik seda dokumenti lisada.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 292. Riigivara valitseja registreerib esitatud avalduse ning väljastab avalduse esitajale teatise avalduse vastuvõtmise kohta. Kui avaldus ei vasta §-s 291 esitatud nõuetele, annab riigivara valitseja mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 293. Riigivara valitseja langetab riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise otsuse ühe kuu jooksul avalduse registreerimise päevast arvates, kusjuures eelnevalt tuleb vastavalt «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) §-le 6 selgitada välja riigimaa koormamisel olulised asjaolud ning kooskõlastada koormamise otsuse eelnõu teiste asjasse puutuvate riigimaa valitsejatega. Koormamise otsuses märgitakse lisaks § 14 punktides 2–6 nimetatule kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja korral kinnisasja asukoht (aadress), pindala ning olemasolu korral riigivara registri registreerimisnumber ning katastriüksuse tunnus. Koormamise otsusele lisatakse olemasolu korral väljavõte katastrikaardist või kinnisasja asukoha asendiplaan.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 294. Riigivara valitseja korraldab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike dokumentide esitamise kinnistusosakonnale.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 295. Koormamisega seotud kulud, sealhulgas notaritasu, kinnistamisel tasutava riigilõivu ja tasu §-s 24 nimetatud sõltumatule eksperdile, tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja. Katastrimõõdistamisega seotud kulud kannab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse taotleja, kui reaalservituuti või isiklikku kasutusõigust ei seata reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse taotleja tõttu.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 296. Riigimaa reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise tasu määramisel lähtutakse §-des 22, 24, 28 ja 29 nimetatust. Kui riigimaa koormamisest huvitatud isiku poolt pakutav reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tasu suurus on suurem kui kohalik keskmine tasu suurus, lähtutakse koormamise tasu suuruse määramisel riigimaa koormamisest huvitatud isiku poolt pakutava tasu suurusest.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 297. Tasu riigimaa piiratud asjaõigusega koormamise eest makstakse perioodiliselt kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette, kusjuures juhul, kui tasu perioodi eest on väiksem kui 1000 krooni, kuulub see summa tasumisele järgmisel perioodil. Tasu maksmise kohustus algab võlaõigusliku kokkuleppe alusel koormamise otsuse tegemise päevale järgnevast kuust.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
§ 298. Riigimaale reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest huvitatud isik maksab tasu riigivara valitseja poolt näidatud arvele. Riigivara valitseja kannab laekunud tasu riigieelarvesse rahandusministri poolt «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 alusel kehtestatud korras, kusjuures riigivara valitsejal on õigus riigieelarvesse kantavast summast maha arvata riigimaa kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, mille tasumist ei saa eeldada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandajalt.
(VV m 20.01.2004 Nr.13 jõust.26.01.2004 - RT I 2004, 4, 24)
6. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 30. Kui tehnovõrk või -rajatis on püstitatud riigimaale õiguslikul alusel enne 1. aprilli 1999. a, kohaldatakse riigi omandis oleva kinnisasja koormamisele reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» §-s 152 , § 153 lõikes 1 ning §-s 154 sätestatut.
§ 31. Tehnovõrgu või -rajatise omanikult, kellele kuuluv tehnovõrk või -rajatis on püstitatud riigi omandis olevale kinnisasjale õiguslikul alusel enne 1. aprilli 1999. a, ei võeta reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse eest tasu kuni 1. jaanuarini 2009. a. Riigivara valitseja annab vähemalt kuus kuud enne maksmiskohustuse tekkimise algust sellest teada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omanikule.
§ 32. Tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel ja kasutamisel tekkiva kahju hüvitise, avarii ja selle likvideerimise käigus tekitatud kahju hüvitise ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse lõppemisel tehnorajatise kõrvaldamisega tekkinud kahju hüvitise tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omaja riigivara valitseja poolt näidatud arvele.
§ 33. Tehnovõrgu või -rajatise kasutusõiguse üleminekust peab reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omaja kolme tööpäeva jooksul teatama riigivara valitsejale.
Peaminister Mart LAAR
Rahandusminister Siim KALLAS
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN